Warning: file_get_contents() [function.file-get-contents]: Couldn't resolve host name in /home/d1127/vembryrsig/index.php on line 16

Warning: file_get_contents(http://cdn.api.twitter.com/1/urls/count.json?url=http://vembryrsig.hallbarahav.nu/?lang=et_EE) [function.file-get-contents]: failed to open stream: operation failed in /home/d1127/vembryrsig/index.php on line 16
Läänemeri – kes hoolib…

Algatus Jätkusuutlikud Mered

Läänemeri – kes hoolib...

See on üks mõtlemapanev lugu meie oma sisemerest, välja töötatud Stockholmi ülikooli ja algatuse Jätkusuutlikud Mered (Hållbara Hav) koostöös.


Algatus Jätkusuutlikud Mered on nomineeritud! Põhjamaade Nõukogu loodus- ja keskkonnaauhind 2013.

Loodus- ja keskkonnaauhinda antakse põhjamaisele organisatsioonile, ettevõttele või isikule, kellel on silmapaistval viisil õnnestunud integreerida austus looduse ja keskkonna vastu oma tegevustega või oma töös või kes muul viisil on andnud erakordse panuse looduse ja keskkonna hüvanguks.

Läänemeri on fantastiline ja mitmes mõttes väga erakordne meri. See tagab meile toidu, transporditeed, looduselamused ja puhkuse.

Läänemeri on väga ilus meri – vähemalt pinnalt. Tulge meiega kaasa sügavustesse ja vaadake, kuidas veealune elu kogeb meie, inimeste, jälgi.

SINU LAEV

Rootsi on üks maailma laevarikkamaid maid. Värv, millega värvime laevakere, sisaldab palju erinevaid mürke, mis takistavad vääneljalaliste ja merevetikate juurdekasvu. See põhjustab veelgi rohkem probleeme, need võtavad elu ka paljudelt teistelt vees elavatelt organismidelt, kellel pole laevadega mitte midagi pistmist.

FAKTID

  • On laevade hoiukohti, mis ületavad piirväärtusi: elavhõbe 450 korda, PCB 500 korda ja kantserogeensed polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud 2000 korda.
  • Need mürgid tulevad varem või hiljem merest välja.
  • Ühe väikse purjepaadi põhjavärv võib saastata kümme miljardit liitrit vett, mis kahjustab tundlikke teokarpe.

KANNATAV ELU

Paljud mere eluvormidest on äärmiselt tundlikud. Nassarius merekarbid, mis satuvad kokku paadipõhja värvides olevate orgaaniliste tinaühenditega, mis põhjustavad neile tõsiseid hormonaalseid häireid. Sageli läheb see nii kaugele, et neil arenevad välja mõlema soo suguorganid, selle tulemusena ei saa nad paljuneda.

Paadivärvide mürkidel on tagajärjed ka kaladele, põisadrule ja karpidele, mis paljunevad halvemini. Paljud mikrovetikad surevad.

MIDA SINA SAAD TEHA

Lisaks põhjavärvidele on ka teisi meetodeid, mis võimaldavad kasvavad organismid puhtana hoida täiesti ilma mürkideta. Üks selline meetod on harjapesu, mis on nüüd juba piki rannikut üsna levinud. Teine meetod on paadi hoidmine õhu käes, kui seda ei kasutata.

SEADUSED JA REEGLID

Kemikaalide inspektsiooni eesmärk on Rootsis mürgiste põhjavärvide täielik keelustamine.

LOE EDASI

Veebileht havet.nu on loomulik alguspunkt kõigile, kes soovivad veidi mere kohta lähemalt teada saada. Lehte haldavad Stockholmi ülikooli Läänemere keskus ja Umeå marina teaduskeskus.

Keskkonnaportaalis Göteborgs miljövetenskapliga centrum (www.chalmers.se/gmv)saad lugeda teaduslikest uuringutest keskkonna ja jätkusuutliku arengu kohta Göteborgi ülikoolist ja Chalmersist.

Södermanlandi lääni omavalitsus on teinud uurimuse paadi põhjavärvide jääkide pinna sedimendist nii loodussadamates kui väikelaevade sadamates. Loe nende aruannet www.lansstyrelsen.se/sodermanland.

Stockholmi ülikooli juures tegutseval uurimisinstituudil ITM on hulganisti põhjalikku lugemist keskkonnamõjudest. Loe lisaks www.itm.su.se.

SINU PÄIKESEKAITSE

Nahavähki haigestumine suureneb meie riigis tugevalt. Suurim põhjus on tõenäoliselt meie armastus päikese vastu ja see UV-kiirgus, mille ohtu me oma naha seame. Seepärast on välja arendatud kaitsvad nahakreemid, mis filtreerivad ohtlikku kiirgust. Kreemid on hoolikalt testitud, nii ei ole need meie nahale kahjulikud. Seevastu ei ole tähelepanu pööratud sellele, kas need on kahjulikud keskkonnale – ja seda need väga suurel määral on.

FAKTID

  • Pooled (13/26) testitud päikesekaitsekreemist on heakskiidetud EL poolt, kuigi need klassifitseeruvad ohtlikena vesikeskkonnale.
  • Testid näitavad, et paljud päikesekaitsekreemid ei kaitse üldse nii hästi, kui reklaam mulje jätab.
  • Paljud päikesekaitsekreemid sisaldavad aineid, mis on otseselt kahjulikud meie veeorganismidele. Kõikidel pakenditel puudub informatsioon või märgistus selle kohta.
  • 90 protsenti nahavähi juhtudest on põhjustatud UV-kiirguse poolt.
  • D-vitamiini saamiseks piisab päevas veerand tunnist päikese käes olemisest.

KANNATAV ELU

IVL aruanne näitab, et UV-filter on tavaline meie kanalisatsioonivees ja pinnavees järvedes ja vooluveekogudes. Paljusid neist on leitud kalades. UV-filter kahjustab kalu ja teisi elusorganisme meie vetes.
(IVL = Rootsi Keskkonnainstituut)

MIDA SINA SAAD TEHA

  • Kasuta päikesekaitsekreemide asemel pigem kaitsvaid kerges koes riideid ja päikese eest kaitsvat peakatet.
  • Väldi keskpäevast päikest, kui vari on lühike.
  • Harjuta nahka päikesega tasapisi. Nahk loob teatud enda kaitse, kui see saab järk-järgult päikesega harjuda. Meie Rootsi kevaded annavad selleks suurepärase võimaluse.
  • Ära päevita solaariumis. Solaariumilampide kiirgusel ei ole tavalise päikesega sama koostis ja see ei mõju seepärast nahale samamoodi. Seevastu suurendab solaariumis päevitamine nahavähi ohtu.
  • Ära kanna päikesekaitsevahendit nahale vahetult enne suplemist.


SEADUSED JA REEGLID

Päikesekaitsetooted kuuluvad kosmeetika valdkonda ja neid reguleerib seega EL-i kosmeetikadirektiiv. Selles reeglistikus on toodud ained, mida võib UV-filtrina kasutada.

Heakskiit põhineb siiski vaid ainete tervisega seotud omadustel. Võimalikke keskkonnamõjusid direktiiv ei käsitle. Kui mõned uuritud päikesekaitsevahenditest Stockholmi ülikooli aruandes oleks olnud muud tüüpi tooted nagu maalrivärv või autopoleerimisvahend, oleks need klassifitseeritud vesikeskkonnale ohtlikeks.

LOE EDASI

Loe Kiirguskaitseameti (www.stralsakerhetsmyndigheten.se) searuannet sellest, et päikesekaitse ei kaitse nii hästi kui me usume.

Stockholmi ülikooli juures tegutseval Uurimisinstituudil ITM on hulganisti põhjalikku lugemist keskkonnamõjudest. Loe lisaks www.itm.su.se.

SINU RIIDED

Tekstiilitööstus on üks maailma suurimaid tööstuseid. Samas rütmis meie jätkuva jahiga ilu järgi suureneb pidevalt ka riiete tarbimine. Lisaks taaskasutame me oma riideid liiga vähesel määral, kuna kogu aeg tulevad uued moetrendid uustoodanguga. Tekstiilide kasvatamine, valmistamine ja kasutamine mõjutab keskkonda negatiivselt paljudel erinevatel viisidel – eriti vett ja kliimat.

FAKTID

  • Me viskame ära keskmiselt 30 kg riideid ja tekstiile inimese kohta aastas (Suurbritannia).
  • Ühe tavalise T-särgi valmistamiseks läheb vaja kilo kemikaale.
  • Ühe paari tavaliste teksaste valmistamiseks läheb vaja 1900 liitrit vett.
  • Umbes 13 protsenti meie tarbimisest on riided ja jalanõud.
  • Tekstiilitööstusest tulevad suured kogused ohtlikke saastaineid, mis on otseselt kahjulikud elule ja keskkonnale vees.
  • Riiete valmistamisel kasutatakse suuri koguseid kemikaale muu hulgas kiudude tootmiseks, pleegitamiseks, värvimiseks ja trükkimiseks.
Kemikaalid
1 KG

KANNATAV ELU

FTALAADID on pehmendavad ained. Need liigitatakse hormonaalsüsteemi kahjustavateks ja kantserogeenseteks ning vesikeskkonnale on teatud ftalaadid väga kahjulikud.

BIOTSIIDID on antibakteriaalsed ained, mida kasutatakse spordiriietes ja kingades ning mis väidetavalt võitlevad bakterite ja halva lõhnaga. Biotsiidid surmavad elusorganismid.

PFOS kasutatakse ilmastikukindlate riiete impregneerimisel. Need põhjustavad suuri kahjustusi elusatele veeorganismidele.

MIDA SINA SAAD TEHA

Boikoteerime koos tekstiile, millele on lisatud ebavajalikke aineid, mis võivad tekitada bakterite vastupanuvõime ja pikemas perspektiivis kahjustada meie tervist. Kõrge kvaliteediga soovitavalt ökoloogilised head riided, mis kestavad kaua, on hea viis vähendada nende mõju ja isegi säästa raha pikas perspektiivis.

  • Tarbi targalt, s.t mõtle oma ostude üle ja ole alati hoolikas kvaliteedi valimisel.
  • Vali keskkonnamärgistusega tekstiilid.
  • Vali ökoloogiliselt kasvatatud puuvill (ilma keemiliste tõrjevahenditeta) või taaskasutatud tekstiil.
  • Väldi antibakteriaalselt kaitsvaid riideid. Neid reklaamitakse sageli "For lasting freshness", "Anti-odour", "Hygienic pretection", "Antimicrobial" ja need on põhimõtteliselt ebatõhusad.
  • Küsi poes ohtlike ainete kohta. Ettevõtted vastutavad müüdavate toodete eest.
  • Taaskasutus on võti jätkusuutlikusele ning peab olema kasulik tarbijatele ja kogu moetööstusele.


SEADUSED JA REEGLID

Puudub eraldi tekstiilialane seadusandlus, kuid samamoodi teiste toodetega ei või riideid ja tekstiile müüa, kui need sisaldavad või neid on töödeldud inimestele kahjulike keemiliste ainetega. Ettevõtted, mis ostavad ja müüvad edasi kaupu, vastutavad selle eest, et kaubad ei kahjustaks inimeste tervist ja meie keskkonda.

LOE EDASI

Veebileht havet.nu on loomulik alguspunkt kõigile, kes soovivad veidi mere kohta lähemalt teada saada. Lehte haldavad Stockholmi ülikooli Läänemere keskus ja Umeå marina teaduskeskus.

SINU PRÜGI

Üha suurem osa meilt tarbijatelt tulevast prügist jõuab lõpuks merre. See ei ole vaid esteetiline probleem. Plast ja muu prügi kahjustab erinevatel viisidel nii inimesi, loomi kui taimi. Prügi satub lindude ja loomade kõhtu ning põhjustab haigusi ja varast hukkumist. Plast meres ei lagune, vaid peenestub väga väikesteks osakesteks, mis korjatakse üles sinikarpide ja teiste filtreerijate poolt.

FAKTID

  • Plastikkott, mille sinu vanaema viskas purjepaadilt 1967. aastal üle parda, on ikka alles. Plast laguneb uskumatult aeglaselt. See võib võtta alates sajast kuni mitme tuhande aastani.
  • Sinu söödav sinikarp sisaldab mikroprügi. Meie meres liigub suur hulk mikroskoopilisi prügitükke ringi, suuremas osas on see plast.
  • Rannikuprügi maksab omavalitsustele miljoneid kroone igal aastal.
23
Tormilinnud mere kohal ajavad prügi segamini toiduga ning võivad surra, kui nende kõhud on prügi täis. Põhjamerelt leitud surnud tormilindudel on keskmisel 23 plastitükki kõhus.
(Allikas: OSPAR komisjon)

KANNATAV ELU

Väikese linnu kõhus näidatakse prügi, mis lind on kätte saanud. Hollandi merebioloog Jan van Franeker on uurinud plasti surnud tormilindude kõhus. 1980ndatel oli pool sellest tööstusplast ja pool tarbeplast. Täna pärineb 90 protsenti plastist tarbijatelt.
(Allikas: Wageningen IMARES Hollandis)

Ohtlikud on ka kaotatud või merre visatud nn kummituslikud kalavõrgud. Need lähevad põhja või ujuvad ringi jätkates samal ajal kalade püüdmist või jäävad mereimetajate külge kinni. Kui võrgud on täis, vajuvad need põhja. Kuna võrgud on tehtud sünteetilisest materjalist, peavad need väga kaua vastu. 100 sellist kummituslikku kalavõrku Läänemeres püüavad mitusada tonni turska aastas.

MIDA SINA SAAD TEHA

  • Ära viska prügi ei maapinnale ega merre.
  • Pane ennast kirja randade koristusele.
  • Veena teisi mitte viskama prügi maha.


SEADUSED JA REEGLID

35-40 aastat tagasi oli prügi merre viskamine tavaline. Nii laevad kui lennukid vabanesid prügist ja saasteainetest lastes need vabasse vette. Probleemi lahendamiseks koostati 1972. aastal ülemaailmne konventsioon. Konventsioon on nüüdseks asendatud protokolliga, mille aluseks on igasuguse prügi viskamise keeld.

LOE EDASI

Veebileht havet.nu on loomulik alguspunkt kõigile, kes soovivad veidi lähemalt mere kohta teada saada. Lehte haldavad Stockholmi ülikooli Läänemere keskus ja Umeå marina teaduskeskus.

Sihtasutus Hoia Rootsi puhas (Håll Sverige Rent (www.hsr.se)) on mittetulundusühing, mis töötab prügi mahaviskamise vähendamise ning indiviidide ja organisatsioonide keskkonnavastutuse edendamise nimel.

"Läänemere tulevik on ohus. Seepärast on oluline toetada algatust Jätkusuutlikud Mered”

HKH kroonprintsess Victoria

Loo rääkis



Läänemeri on üks maailma saastunumaid sisemeresid. Seda mõjutab ulatuslik laevaliiklus, keskkonnamürkide leke, liigne väetamine ja liigne kalapüük. Algatus Jätkusuutlikud Mered keskendub interdistsiplinaarsele vaatenurgale ja laiale perspektiivile Läänemere probleemist teavitamisel, kuid ka tehtavate panuste kajastamisele. Algatus koondab ühiskonna erinevad jõud, kes töötavad Läänemere parema tuleviku heaks. Vajalikud on jätkuvad ulatuslikud panused - algatus Jätkusuutlikud Mered saab selles kontekstis vahet teha ja viia konkreetsete tulemusteni.

Kroonprintsess Victoria osaleb algatuses koos teadusmaailma esindajate, keskkonnaorganisatsioonide, majanduselu tegelaste ja poliitikutega Läänemere maadest. Briggen Tre Kronor juhib algatust oma laia kontaktvõrgustikuga regioonis ja laev kujutab endast visuaalselt kokkuvõtvat pilti Jätkusuutlike Merede kohta.

Loe lisaks www.hallbarahav.nu



Briggen Tre Kronor af Stockholm ehitati Skeppsholmenis Stockholmis aastatel 1997-2008 ja see on ehitatud arvestusliku elueaga vähemalt sada aastat.

Tänasel päeval on Briggen Tre Kronor af Stockholm purjetav sümbol Briggen Tre Kronor AB tööle Läänemere jätkusuutliku tuleviku nimel. Tegemist on ujuva kohtumispaigaga teadlaste, keskkonnaorganisatsioonide, poliitikute ja majanduselu tegelaste jaoks Läänemere kõige tähtsamates küsimustes.

Faktid Tre Kronor af Stockholm kohta
Laev kaalub kokku 330 tonni ja tal on purjepinda 750 ruutmeetrit. Kere pikkus on 35 meetrit, laius 8,3 meetrit ja kõrgeim mast on 29,5 meetrit.

Loe lisaks www.briggentrekronor.se






Täname meie koostööpartnereid

PS Communication Boomerang Vertical Safety Brandkontoret Allt för sjön Stockholms universitet Forskning & Framsteg Länsförsäkringar Stockholm Kemikalieinspektionen KIBI KIBI